Ava kodulehe mobiiliversioon Üles

Foorum

Kindlustus - 12.02.2018
kindlustus

Kas ja kuidas kindlustada põllumajandustehnikat?

Kas ja kuidas kindlustada põllumajandustehnikat? Foto: JOHN DEERE

Põllumajandusseadmete ja -masinate kindlustamine on laialt levinud kindlustusliik. Kohalik kindlustusturg nimetab seda väga erinevalt, alates liikurmasinate ja seadmete koguriskikindlustusest kuni masinakindlustuseni.

Tegu on siiski ühe ja sama kindlustusega, mille rahvusvaheline lühend on CPM ja mille raames kindlustatakse põllumajanduses ja põllutöödel kasutatavaid masinaid ja seadmeid. PZU pakub põllumajandustehnika jaoks kindlustusliiki nimetusega ehitusmasinate kindlustus.

Enam levinud kindlustatavaks põllumajandustehnikaks on teraviljakombainid, hekseldid, ratastraktorid, kärud, tünnid, tsisternid ja haagised, külvikud, söödajaoturid, taimekaitsepritsid, kiletajad, laoturid, heina- ja silopressid, mobiilsed teraviljakuivatid, niidukid ning kõikvõimalikud ripp-, haake- ja järelveetavad seadmed: adrad, vaalutid, kaarutid, äkked, kultivaatorid, libistid, kobestid ja randaalid jms. Kindlustatuks loetakse ka lisaseadmed, olenemata sellest, kas need on kinnitatud baasmasinale vajaliku tööoperatsiooni läbiviimiseks või seisavad kasutamata näiteks garaažis.


Oleme koostöös Eesti suurimate müüjatega kokku pannud soodsa hinnaga põllumajandustehnika ja tarbeautode valiku.
Vaadake hea hinnaga põllumajandustehnika valikut.


Tehnika peab olema korras

Kindlustatav tehnika peab olema korras ja hooldatud tootja ettekirjutuste järgi ning ettenähtud aja tagant. Viimase nõude vastu patustatakse kahjuks palju: masinaid ekspluateeritakse viimase piirini, hooldusintervallidele üritatakse vaadata läbi sõrmede. Ei ole harvad juhused, kus masin saab põllul töötades mingil põhjusel kahjustada ja tagajärge üritatakse likvideerida kohapeal käepäraste vahenditega ning kiirustades, ehkki selleks pole vajalikke teadmisi.

Halvemal juhul ignoreeritakse masina edastatud veateateid sootuks ning seda ekspluateeritakse süüdimatult edasi, kuni tulemuseks on kahjud, mille likvideerimiseks võib kuluda kümneid tuhandeid eurosid, samas kui õigel ajal reageerides oleksid saanud seda vältida. Kindlustusseltsi vaatevinklist on vale ja hoolimatu seda kõike kiire lõikusajaga õigustada, sest kõne all on siiski mõnel juhul sadu tuhandeid eurosid maksvad seadmed.

Lisaks võivad tänapäeva uued masinad olla tehniliselt sedavõrd keerulised, et kui üritatakse ise ebaõigeid töövõtteid kasutades põllul neid parandada, siis tehakse rohkem kahju kui kasu. On tõenäoline, et selts keeldub sellise kahju hüvitamisest!

Miks seltsid ei taha kindlustada vanemaid seadmeid?

Üheks oluliseks kriteeriumiks põllumajandusmasina kindlustamisel on selle vanus. Eelistatud on vanus 1–5 aastat, aga ka kuni 10 aasta vanuste masinate kindlustamisel ei ole reeglina probleeme. Vanemate masinate puhul uuritakse kindlasti töötundide arvu ja tehtud hooldusi ning on võimalik, et siis põrkub klient kindlustusseltside vastuseisule või kindlustatakse neid palju ettevaatlikumalt kui uuemat tehnikat. Samuti kohaldatakse vanemate masinate kindlustamisel tavapärasest kõrgemaid kindlustustariife ja omavastutust, näiteks on neil tulenevalt vananevast elektrijuhtmestikust, võimalikust hooldamatusest ning ebapiisavast puhastamisest suurem tulekahjuoht.

PZU pakutava ehitusmasinate kindlustuse näol on tegemist koguriskikindlustusega ehk kõik sündmused, mis pole kindlustustingimustes üles loetletud välistustena, on kindlustusjuhtumid. Levinuimad neist on tulekahju, otsasõit takistustele (nt niiduk sõidab vastu kivi vm), võõrkeha (reeglina kivi) sattumine kombaini heedrisse, samuti klaasikahjud, vandalism, vargus, loodusjõud. On ette tulnud ka teelt väljasõitu, masina ümberminekut, puuokste kukkumist selle peale jms.

Kindlustusmakse suurus

Üks parameeter, millest sõltub kindlustusmakse suurus, on kindlasti masina tüüp. Näiteks teraviljakombain või niiduk on kõrgema kindlustustariifiga kui traktor, kuna nende puhul on kahjude sagedus ja suurus reeglina palju kõrgem. Makse suurust mõjutavad ka kindlustussumma ja valitud omavastutuse määr: mida kõrgem omavastutus, seda madalam on makse. Omavastutust on võimalik määrata ühe fikseeritud suurusena, mida kohaldatakse kõikide kindlustusjuhtumite korral (PZU näitel), lisaks aga ka protsendina (tavapäraselt 10% või 15%) igast kahjust. On ka kombineeritud omavastutus, kus näiteks juhul, kui suure kahju tõenäosus on kõrgem (tulekahju, vargus), kasutatakse protsentuaalset ning muude juhtumite korral fikseeritud omavastutust.

Kindlustusmakse suurus võib sõltuda ka tingimustest, kuidas kindlustatud eset töö- ja kasutusvälisel ajal hoiustatakse. PZU on püüdnud läheneda sellele küsimusele mõistlikult ning võtab hoiutingimustena arvesse erinevaid lahendusi, näiteks aktsepteeritakse masina hoiustamist töövälisel ajal ka taluhoovis (soovitatavalt siiski varjualuse all). Seltsile pole siiski vastuvõetav olukord, kus tehnika jäetakse ilma järelevalveta põllule, kui pimeduse saabudes jääb viljapõllu koristamine pooleli (või lausa talvituma põllu veerele). Kahjuks ei ole harvad juhtumid, kus kindlustusvõtja leiab hommikul või kevadel, et masin on rüüstatud või halvimal juhul ära varastatud.

Kindlustus on eelkõige vajalik omanikule, mitte finantsasutusele

Toodud näited on Eesti turul kahjuks üsna levinud trend, kus põllumajandusega tegelevad ettevõtted kindlustavad tehnikat vaid selleks, et täita ostmisel finantseerija, liisingu või panga nõuet masin liisinguperioodi vältel kindlustada. Koos liisingulepinguga lõpetatakse tihti ka kindlustusleping, isegi siis, kui kindlustusperioodi lõpuni on jäänud vaid paar nädalat. See on siiski väga lühinägelik käitumine, sest kahjud tekivad sõltumata sellest, kas liisinguperiood veel kehtib või mitte. Kahjujuhtum olukorras, kus kindlustusleping puudub, võib põllumajandusettevõtja finantsseisu vägagi palju halvendada. Kulutused kindlustuslepingule on palju väiksemad võrreldes kulutustega, mida tuleks teha, et oma rahakoti peal masin taastada.

PZU Kindlustuse ehitusmasinate kindlustuse portfellist moodustavad põllumajandusmasinate kindlustuse poliisid ligikaudu 45–50%, seega teab ettevõte väga hästi, millele ühel või teisel juhul tähelepanu juhtida ja millised on põhilised põllumajandusettevõtjat ohustavad riskid. Samuti oleme pädevad kindlustusriskide hinnastamisel ning kahjude käsitlemisel, mille puhul teeme koostööd ka kõikide suuremate põllumajandusmasinate maaletoojatega. Kahjude käsitlemisel ei ole käsitlusperioodi venimine siiski seltsist tingitud, vaid taas kord peame viitama sellele, et põllumehest kindlustusvõtja ei leia tihti muude tegemiste kõrvalt aega vajalike ja nõutud dokumentide esitamiseks.

 


Priit Levertand
PZU Kindlustuse tehniliste riskide kindlustuse tootejuht

 

Veel artikleid

Arhiiv

Kindlustunne igal eluperioodil

Kindlustunne igal eluperioodil

  • Asjatundlik nõustamine
  • Kindlustused erinevate riskide maandamiseks
  • Kiire kahjukäsitlus

Leian endale sobiva kindlustuse

S|E|B

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta SEB kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Your web browser does not correspond to the requirements needed to visit SEB website. Please change web browser or device that you use for browsing the site.

Внимание! Ваш браузер не отвечает требованиям, необходимым для посещения сайта SEB. Просим поменять браузер или устройство, при помощи которого вы производите поиск в браузере.